NR 78 - 81
Mälumängusarja "Kirgas kriit" osavõistlus15.01.2020
27 küsimust
Tulemus 17,5 punkti, 12. koht (võistkonna Prostamol koosseisus)
Siseorienteerumise sarja "Sisesuund" osavõistlus Lasnamäe Vene Gümnaasiumis
06.02.2020
Distants 2 tiiba a 4 korrust, 22 kontrollpunkti
Tulemus 52:01, 11. koht
Linnaorienteerumine Rahumäe metsas
16.02.2020
Distants 4 km, 18 kontrollpunkti
Tulemus 41:49, 35. koht
Teletorni kolmik
26.02.2020
Distants 3 x 65 korrust (3 x 170 meetrit tõusu)
Tulemus 22:27, 4. koht
Rahvasportlane alustas viimast etappi - lõpuspurti - oma pühast üritusest. Kui projekti alustades võtsin salamisi eesmärgiks EV100 ürituste lõpuga Tartu Rahu 100. aastapäeval ka oma kingitus finišisse tüürida, siis juba möödunud, 2019. aasta lõpus mõistsin, et see salasoov jääb sel korral täitmata. Küll aga ei välista ma EV150 ürituste raames oma kingituse elluviimist samades piirides :).
Nii nagu rahvasportlane eelmise aasta lõpetas, nii ta ka seda aastat ajude ragistamisega alustas - seekord küll veidi omasemal viisil, võttes osa spordiviktoriinist "Kirgas kriit". Üks selline igati mõnus vorstipidu - jah, naisi ma sel üritusel ei kohanud, kummaline küll (vabandan, kui mõni naisterahvas seal oli, aga kogu selle testrosterooni vahel märkamata jäi), ilmselt on aeg hakata välja koolitama naisspordimälumängureid... - õlle ja snäkkidega. Küsimused osalt lihtsamad faktiteadmised, teisalt veidi peamurdmist nõudvad, aga siiski ei midagi ületamatut.
Orienteerumist olin ma eelmisel aastal juba hulganisti teinud, mistõttu ei tundunudki niivõrd ootamatuna mõte ka siseorienteerumise sarjast osa võtta. Ometigi sai mulle juba 5. kontrollpunkti juures selgeks, et siin on ikka vaks vahet. See matemaatika, mida korruste vahel õigete treppide ja uste leidmine nõudis, oli minu jaoks kõrgem kui kõrgem matemaatika, kuigi ka viimane on minu jaoks üsna püüdmatu ettevõtmine. Pärast seda, kui siiski, vaatamata korduvale emaplaadi kokkujooksutamisele mööda treppe joostes, olin kõik punktid kätte saanud, sain ka üksikud soovitused, et see tuleb kogemusega ja teiseks, et arvutimäng "Doom" on siinkohal heaks koduseks harjutuseks... Minul selleks aega ja ruumi paraku ei ole, aga kõik, nii patsiga kui patsita arvutimängusõbrad on nüüd lahkesti palutud "Doomi" koridoridest päris treppidele järgi proovima, kas ekraani ees veedetud tundidest ka kasu on olnud.
Selle kõrval oli järgnev Rahumäe mets muidugi poisike, kuigi pakkus oma liivaväljade ja kõrgustega ka omajagu elamust ja keerukust.
Treppidel ma ka esimese kahe kuu stardid lõpetasin. Teletorni 65 korrusega olen ma juba varasematest startidest tuttav, aga härrad-prouad trepijooksusarjast on läinud veel sammukese edasi ja andnud segastele võimaluse seda korrata kolmel või isegi viiel korral ühe tunni jooksul. Mina valisin seekord kolmiku ja lõpuks olin oma valikuga rahul. Trepijooksuks sai minu osavõtust nimetada esimest 10 korrust, sealt edasi oli tegemist juba rütmiskõnniga mööda tormirežiimis Tallinna Teletorni trepikoda tipu poole. Tormirežiimi tõttu oli trepist käimine, kusjuures, kasulikum ja kiiremgi kui lift. Läbi raskuste tähtede poole :)!
Final countdown: 19 veel jäänud!