Neljapäev, 31. detsember 2020

FINIŠ

 NR 98 - 100

 
8. Rapla Selveri suurjooks
 
19.09.2020

Distants 10 km   

Tulemus 43:28, 96. koht


Tartu Linnamaratoni poolmaraton

03.10.2020   

Distants 21,1 km   

Tulemus 1.41:48, 229. koht 

 

Eesti Ööjooks Ülemiste-eri

17.10.2020

Distants 10 km

Tulemus 44:54, 131. koht

 


Minu suur soov oli lõpetada oma kingitus Eesti Vabariigile seal, kus ma seda ka alustasin - Rocca Al Mare´s heategevuslikul jooksupäeval Vana-Aasta Maratoni joostes. Aastal 2017 andsin just seal ettevõtmisele stardi nr 1, kui jooksin sama rahvaspordiürituse lühemat, 8,4 km pikkust distantsi. Kahjuks astus minu teele ette 2020. aasta populaarseim tegelane - Covid-19 - ning nimetatud heategevuslik jooksupäev lükkus edasi uude aastasse, kandes siiski paradoksaalsel kombel nime Vana-Aasta Maraton. Aga nagu kõigil kultuuri-, spordi- jm meelelahutuse korraldajail, oli ka minul olemas vähemalt plaan B - olin igaks petteks startinud juba eelnevalt piisaval hulgal rahvaspordiüritustel - ja minu kingitus saab, nii nagu ma endale ja kõigile teistele lubasin, 2020. aasta lõpuga kena lipsukese peale ja ilutulestiku saatel vana-aasta õhtul üle antud.

Finišisirget alustasin septembrikuus Raplas, sealsel suurel linnajooksul.  Klassikaline jooks linna sees ja linnast väljas, mööda asflati, ilma suuremate tõusude ja langusteta. Minul oli algusest lõpuni nägemisulatuses kolleeg Märt, kes stardi eel lavalt ulja eesmärgi - joosta 10 km alla 43 minuti - välja hõikas. Loomulikult kasutasin tema avameelsust julmalt ära, haakisin talle kohe stardist sappa ning tulemuseks, kusjuures meile mõlemale, isiklik rekord.

 


Ka traditsiooniliselt oktoobris toimuv Tartu Linnamaraton, mille poolmaratoni stardi ma endale eelviimaseks olin ette võtnud, ei olnud ses mõttes midagi ootamatut ja uut. Üks ilusamaid ja mõnusamaid linnaradasid, kus ka oma seni kehtiva maratonirekordi olen jooksnud, kulgeb esiti ülikoolilinna tänavail, põikab läbi kaunist Karlovast, viib korraks linnast väljagi ning toob finišisse mööda Emajõe kallast, pakkudes vahetult enne lõppu veel vaprat ronimist Lossi tänavat mööda üles Toomemäele. Kaunis sügisilm, mille korraldajad õigeks ajaks suudavad valmis panna, annab sellele jooksupäevale Tartus veel viimase lihvi.

Suuremat sorti festivaliks kujunenud Eesti Ööjooks, mis siiani Rakvere tänavaid nii augustis kui detsembris jooksjatega täitnud, kolis kümnenda juubeliaasta puhul pealinna, vallutades üheks oktoobriõhtuks Ülemiste keskuse parkla ja linnaku tänavad. Taaskord klassikalisemat laadi tänavajooksu vürtsitati paari-kolme parklalkorruse ning ühe suurema lao läbimisega. Kui koroonaviirus ja tervisekriis olid senimaani mõjutanud rahvasporti nõnda, et võistlused jäid üldse ära või toimusid virtuaalsetena, siis seal sain osa ka sellest, kuidas ettevaatusabinõud jõudsid reaalselt toimuvale spordiüritusele - starti lubati vaid maskis, mille võis 200 m pärast starti ära võtta, mitmes kohas kontrolliti temperatuur jms. Aga startijad olid rõõmsad, ilutulestik võimas ning ka Ööjooksudel klassikaks saanud meelelahutusprogramm oli Tallinna ühes võetud. 

Rahvasportlase finiš ei olnud küll päris selline kui ma lootsin - tahtsin kõlistada suuremat kella, aga meid kõiki mõjutanud viirus muutis selle vaid kauguses tilisevaks kellukeseks -, kuid ma olen siiski õnnelik ja rahul. Palju õnne, Eesti Vabariik! Head vana-aasta lõppu!        

 P.S. Ei hakka siinkohal pidulikul õhtul tibusid lugema ning tõmban blogile kriipsu alla juba uuel aastal!